25.01.2024. Lääne-Tallinna Keskhaigla tunnustas möödunud aasta parimaid töötajaid, kellest aasta arsti tiitli pälvis günekoloog dr Helen Vahar ja elutöö preemiaga tunnustati Lääne-Tallinna Keskhaigla pikaajalist juhatuse esimeest ja ravijuhti dr Imbi Moksi. Dr Helen Vahar on Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna vanemarst, kes on arendanud minimaalselt invasiivset laparoskoopilist lähenemist günekoloogia erialal, eriti laparoskoopilist onkogünekoloogilist kirurgiat. Ta on saanud Eestis teise onkogünekoloogina ESGO (Euroopa onkogünekoloogia ühingu) sertifikaadi. Aastal 2023 tegi dr Vahar ettevalmistusi, et Lääne-Tallinna Keskhaigla saaks endomeetriumivähi ravi pädevuskeskuseks. Ta juhendab noori kolleege ning on väga kõrgelt tunnustatud tänulike patsientide poolt. „Oma töös pean kõige olulisemaks meeskonda, kellega igapäevaselt koos töötan. Ilma nendeta ei saaks ma teha oma tööd, mida tõeliselt armastan. Olulised on kõik – nii arstid, õed kui ka hooldustöötajad,“ ütles dr Helen Vahar. „Õppimine ja enesetäiendamine on minu töö üks oluline märksõna. Onkoloogiliste haigete ravi areneb tohutul kiirusel ja kogu aeg tuleb uute ravisuundadega kursis olla. 15-20 aastat tagasi ei teadnud keegi midagi personaalmeditsiinist, meditsiinigeneetikast ja laparoskoopilisest radika
24.01.2024. Tartu Ülikooli naistekliiniku naistearstid alustavad täna koostöös Sotsiaalministeeriumiga seni suurimat Eesti naiste tervise uuringut. Uuringuga selgitatakse välja, mis on naiste tervisekäitumises viimase kümne aasta jooksul muutunud ning millised on nende ootused meditsiinisüsteemile. Uuringuküsimused puudutavad nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist, kättesaadavust ja rahulolu teenustega kui ka naiste tervist mõjutavaid tegureid, nagu vägivalla kogemine või majanduslik toimetulek. 2024. aasta uuringus keskendutakse ka varem uurimata teemadele, näiteks COVID-19 pandeemia mõju naiste seksuaaltervisega seotud otsustele ja teenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse esimest korda naiste üleminekueaga seotud probleeme ning menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele ja elukvaliteedile. Uuringusse on juhuvalimi abil haaratud üle 12 000 16-59-aastase naise, kellele saadetakse küsimustik rahvastikuregistrist saadud meiliaadressil. Uuring on anonüümne ning kõiki vastuseid hoitakse ja analüüsitakse konfidentsiaalselt. Küsitlus on üles ehitatud selliselt, et vastuseid pole võimalik vastaja isikuga kokku viia. Samuti ei kasutata uuringus osalejate kontakte ühegi teise uuringu tarbeks ja neid ei jagata ega säilitata. Iga vastus loeb – julgustame küsimustikule vasta
23.01.2024. Tervisekassa ootab sel aastal emakakaelavähi sõeluuringule ligi 75 000 naist vanuses 30–65 aastat. Kui varasemalt pakuti kodutestimise võimalust vaid aasta teises pooles, siis tänavu on võimalik kodus testi teha kõigil sihtrühma kuuluvatel naistel terve aasta vältel. Aasta esimeste nädalatega on testi endale koju tellinud juba üle 1000 naise. „Senine kogemus on näidanud, et naised on kodus testimise hästi vastu võtnud. Seetõttu pakume sel aastal seda võimalust juba aasta algusest kõigile emakakaelavähi sõeluuringule kutsututele,” sõnab Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. Selleks, et sõeluuringus osalemist muuta veelgi mugavamaks ja kättesaadavamaks, on Tervisekassa koostöös Tervise Arengu Instituudiga pakkunud 2020. aastast kliinikus proovi andmise kõrval kodutestimise võimalust. “Kodus testi tegemine on paljude jaoks mugav lahendus, kuna hoiab kliinikusse mineku arvelt aega kokku, seda saab teha privaatselt, endale sobival ajal ja kohas,” ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja ja naistearstide seltsi president Piret Veerus. Esialgsetel andmetel tegi eelmisel aastal emakakaelavähi sõeluuringu kodutesti üle 5000 naise, mis tähendab, et kodutestimise lahenduse kasuks otsustas iga kümnes sõeluuringul osaleja. Tegel
05.01.2024. Aasta viimane päev tõi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse ehk Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2023 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. 2023. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust viis last: neli tüdrukut ja üks poiss. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 17.44. Möödunud aastal sündis Pelgulinna sünnitusmajas kokku 2746 last. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid: ilmale tuli 1399 poissi ja 1347 tüdrukut. Kaksikuid sündis aasta jooksul 42 paari. Uue, 2024. aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale 1. jaanuaril kell 01.20. Lisaks poisile sündis päeva jooksul ka viis tüdrukutirtsu ehk kokku kuus last. Palju õnne ja rõõmu kõikidele peredele! Lääne-Tallinna Keskhaigla
27.12.2023. Tänavused jõulupühad möödusid Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ehk Pelgulinna sünnitusmajas toimekalt: jõulude ajal aitasid arstid ja ämmaemandad ilmale kokku üheksa uut ilmakodanikku. Igal päeval – nii jõululaupäeval kui ka esimesel ja teisel jõulupühal – sündis kolm lapsukest. Jõululaupäeval ehk 24. detsembril tuli ilmale kaks poissi ja üks tüdruk. Esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril sündis üks poiss ja kaks tüdrukut. Teine jõulupüha ehk 26. detsember oli üksnes poiste päralt: kõik kolm ilmale tulnud jõulubeebit olid poisid. Lääne-Tallinna Keskhaigla saadab soojad tervitused kõikidele peredele, soovides rõõmsat aastalõppu ning kaunist ja perekeskset algavat uut aastat.
18.12.2023. ETV heategevuslik “Jõulutunnel” pöörab sel aastal pilgu ühiskonna kõige väiksematele – vastsündinutele ja väikelastele. Heade annetajate ja Sünnitusmajade Fondi koostöös soovitakse toetada hädavajalike seadmete soetamist sünnitusmajadele üle Eesti. “Jõulutunnel” ühendab sel aastal käed sihtasutusega Sünnitusmajade Fond, et toetada turvalist laste sündi ja aidata sünnitusmajadel ning meditsiinipersonalil olla valmis probleemsete olukordade lahendamisel. Heategevusprogrammiga kogutud annetuste toel soetatakse vastsündinute elustamislaudasid ja kuvööse sünnitusosakondadele Eestimaa erinevates paikades. “Kahjuks on Eestis kasvavaks probleemiks enneaegsete laste sünd. Järjest rohkem on selliseid sünnitusi, millega ei saada hakkama ainult tavaolukorras ämmaemandaga, vaid vajatakse abiks lisapersonali ja lisavahendeid,” selgitas SA Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige Laine Randjärv. SA Sünnitusmajade Fondi eesmärk on aidata kõiki 12 Eestis tegutsevat sünnitusmaja, et igal pool oleks uut elu alustades võimalik tunda end hoitult ja turvaliselt. Fond on püsivas kontaktis kõikide sünnitusmajadega ja näeb, et kriitiliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel on suurimaks vajaduseks vastsündinute elustamislauad ja kuvöösid. Ühe seadme hind ulatub 40 000 euroni. Saate produtsendi Margus Saare sõnul o
18.12.2023. Reedel, 15. detsembril toimus vastsündinute osakonnas projekti “Lähedane koostöö lapsevanematega” (Close Collaboration with Parents) pidulik lõpetamine. Projekti raames läbisid Turu Ülikooli haigla juures mentori õppeprogrammi lastearst dr Merilin Lumpre ja vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar. Toimus spetsiaalne õppeprogramm kogu personalile, mis viidi läbi nii e-õppes, kontaktloengutena kui tehes mentoritega praktilisi harjutusi. Hindamaks programmi mõju osakonna tööle, viidi nii personali kui lapsevanemate seas läbi ka teadusuuring, mida juhtis vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. Uuring toimus koostöös Turu Ülikooli haigla rahvusvahelise uurimismeeskonnaga. Projekt kestis osakonnas kolm aastat. Reedesel projekti lõpetamisel tutvustas dr Pille Saik uuringu esmaseid tulemusi, tehti kokkuvõtteid muljetest ja jagati programmi läbinutele kätte sertifikaadid. Rõõm oli tõdeda, et programmi positiivne mõju osakonna tööle kajastus ka uuringu tulemustes. Programmi eesmärk on kaasata lapsevanemaid maksimaalselt oma lapse hooldusesse, ravisse ja otsustusprotsessidesse. Vanemad on olulised ravimeeskonna liikmed. Kogu programm on teaduspõhine. Programmi läbisid Eestis korraga kolm haiglat, lisaks Lääne- Tallinna Keskhaiglale ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. D
13.12.2023. Pelgulinna simulatsioonikeskusel, kelle juhendamisel harjutavad meedikud vastsündinu ja sünnitaja kriitiliste seisundite meeskondlikku lahendamist, täitub detsembris kümme tegutsemisaastat. Sünnitusmaja spetsialistide entusiasmist välja kasvanud algatus on nüüdseks tuntud pea igas Eestimaa sünnitusabi pakkuvas haiglas. Kõik algas 2010. aasta kevadel, mil neonatoloog-residendina Helsingi Ülikooli Haiglas töötav dr Liina Süvari kutsus haiglaga tutvuma dr Ervin Saiki, kes tol ajal töötas veel Tallinna Lastehaiglas, ning Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saiki. Külastuskäigu juurde kuulus ka vastsündinute elustamise simulatsioonkoolitus, millest Eesti arstid osa said. Juba aasta hiljem, septembris 2011 olid Helsingi Ülikooli Haigla naiste- ja lastekliiniku spetsialistid, eesotsas dr Liisa Rovamoga, kutsutud kaheks päevaks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse, et viia kahe päeva jooksul läbi vastsündinu simulatsioonkoolitused, milles osales pea kogu naistekliiniku meditsiiniline personal. Tagasiside sellele oli suurepärane. Alustati neljakesi Et vajadus niisuguste regulaarselt toimuvate koolituste järele oli nüüd ilmselge, tuli tegudele asuda. Nii otsustas toonane naistekliiniku juhataja dr Maike Parve, kes toetas igakülgselt vajadust regulaarselt
20.11.2023. 27. novembrist kuni 1. detsembrini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naisi. Rinnavähi sõeluuring on tasuta. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Tervisekassaga. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Head naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
17.11.2023. Tänase enneaegse sünni päeva puhul korraldasid Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad vastsündinute osakonnas töötoa, et harjutada enneaegse vastsündinu simulaatoril beebile LISA-meetodil surfaktandi manustamist. Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari selgitas, et enneaegsetel vastsündinutel on kopsudes vähem surfaktanti ehk ainet, mis hoiab kopsude kõige peenemaid alveoole avatuna, mistõttu tekivad neil sageli hingamishäired. Probleemi lahendamiseks tuleb beebile surfaktanti kopsudesse manustada. „Surfaktandi manustamine nii pisikesele vastsündinule on tõeline väljakutse ja nõuab arstilt väga häid käelisi oskusi. Protseduuri ajal on väga olulisel kohal ka meeskonnatöö: arsti assisteerimine ja beebi jälgimine õdede poolt. Protseduuri õnnestumiseks loob head eeldused regulaarne harjutamine, mille jaoks ongi vajalikud multidistsiplinaarse meeskonnaga töötoad, nagu täna läbi viisime. Meil on olemas enneaegset vastsündinut imiteeriv simulaator Anni (Premature Anne), mille soetasime käesoleva aasta kevadel Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga,“ lisas dr Süvari. Surfaktandi manustamiseks on erinevaid võimalusi, kuid neist eelistatuim on LISA-meetod (LISA – less invasive surfactant administration), mis on kõige vähem invasiivne ja seega hapras seisundis enneae