Otsing

RASEDUSAEGSED UURINGUD

SÜNNIEELSED SÕELUURINGUD

Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on leida rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kaasasündinud arenguriketeks või kromosoomhaigusteks (trisoomia 13, 18, 21).
 
Meie haiglas kasutatakse I trimestri sõeluuringuks OSCAR (One Stop Clinic for Assesment on Risk) testi. 11.-12. nädalal tehakse vereanalüüs ning sellele järgneb ultraheliuuring 11.-14. rasedusnädalal.
 
I trimestri ultraheliuuringu ajal:
– täpsustatakse raseduse suurus;
– hinnatakse loote anatoomilisi struktuure, lootevee hulka, platsenta struktuuri ning asetsust;
– kromosoomhaiguste sõeluuringu eesmärgil hinnatakse loote kuklapiirkonda, nn kuklavolti, ja teisi kromosoomhaiguste markereid.

Uuringu lõpus kombineeritakse erinevate markerite väärtused ja nende alusel arvutatakse tõenäosus kromosoomhaiguse esinemiseks antud raseduse ajal.
Riskihinnang antakse suhtarvuna ehk hinnatakse loote kromosoomhaiguse tõenäosust.
 

NB! Positiivne tulemus ei tähenda, et tulevane laps on haige, vaid viitab suuremale kromosoomhaiguse riskile.
 
Positiivse skriiningu tulemuse täpsustamiseks tehakse lisauuringuid:

  • NIPT
  • Invasiivne protseduur
  •  

    NIPT ehk NON-INVASIVE PRENATAL TESTING

    Mitteinvasiivne sünnieelne test ehk NIPT (Non-invasive Prenatal Testing) on kõrge tundlikkusega uuring kromosoomhaiguste avastamiseks.


    LOOTE KROMOSOOMUURINGUD

    Loote kromosoomuuringu tegemiseks on vaja saada lootepoolse päritoluga rakumaterjali, selleks kasutatakse koorionibiopsiat või amniotsenteesi.
     

    KOORIONIBIOPSIA

    Koorionibiopsia puhul saadakse materjali arenevast platsentast. Koorionibiopsiat tehakse tavaliselt 11.–14. rasedusnädalal. Enne protseduuri toimub ultraheliuuring raseduse kestuse, loodete arvu, loote asendi, südametegevuse, lootevee hulga ja platsenta asukoha määramiseks.
     
    Protseduuri eel puhastatakse naise kõht, ultraheliandur kaetakse steriilse kaitsmega ja kasutatakse steriilseid kindaid ning protseduuritarvikuid.
     
    Protseduur toimub ultraheli kontrolli all, valutustamiseks kasutatakse kohalikku tuimestit (Lidokaiini).
     
    Pärast protseduuri võib esineda emakalihase toonuse tõusu ja veresegust voolust tupest. Enamasti kaovad need sümptomid iseeneslikult paari päeva jooksul.

    AMNIOTSENTEES

    Amniotsenteesi ehk looteveeuuringu puhul saadakse materjali loodet ümbritsevast looteveest. Sobiv aeg amniotsenteesiks on 15.–19. rasedusnädal.
     
    Enne protseduuri samuti tehakse ultraheliuuring raseduse kestuse, loodete arvu, loote asendi, südametegevuse, lootevee hulga ja platsenta asukoha määramiseks.
     
    Protseduuri eel puhastakse naise kõht, protseduuriks kasutatakse steriilseid tarvikuid. Loote kromosoomide uurimiseks võetakse ultraheli kontrolli all nõelaga 15–20 ml lootevett, milles sisalduvad loote rakud. Punktsioon ei ole valusam kui veenivere võtmine, seega valuvaigistit reeglina ei kasutata.
     

    Pärast protseduuri võib esineda menstruatsioonitaolist valu alakõhus, mis enamasti kaob iseeneslikult.
     

     
     
    Esmased analüüsitulemused saabuvad reeglina paari päeva jooksul. Lõplikud vastused saabuvad 2-3 nädala jooksul.
     
    Sõltuvalt invasiivse protseduuri näidustusest tehakse lisaks klassikalisele kromosoomanalüüsile:

  • submikroskoopiline kromosoomianalüüs
  • geenipaneeli sekveneerimine NGS meetodil
  • mitokondriaalsete haiguste diagnoosimine
  • üksikute geenide muutuste ehk mutatsioonidega seotud haiguste diagnoosimine

  • PREEKLAMPSIA SKRIINING

    Rasedusaegsed hüpertensiivsed häired on ühed kõige sagedasemad rasedusaegsed terviseprobleemid. Enneaegsete sünnituste hulgas on iga viies juhtum põhjustatud preeklampsiast või hüpertensioonist.
     
    Preeklampsia on raseduse teises pooles avalduv rasedustüsistus. Enamikul juhtudel esineb preeklampsia korral vererõhu tõus, millele lisanduvad teiste organite funktsiooni häirumisele viitavad sümptomid: valk uriinis, kestev peavalu, nägemishäired, ülakõhuvalu jt.
     
    On teada, et preeklampsia saab alguse platsenta arengu häirumisest raseduse I trimestril. Kui platsenta arengu varases järgus tarvitada atsetüülsalitsüülhapet madalas annuses, siis on võimalik preeklampsia kujunemist ära hoida või haiguse avaldumist edasi lükata ning vähendada enneaegsest sünnitusest tingitud probleeme. Seega on oluline hinnata preeklampsia tekkeriski juba raseduse 11.–14. nädalal, et leida üles need rasedad, kes vajavad preeklampsia profülaktilist ravi.
     
    Riskihinnangut on võimalik läbi viia koos I trimestri seerum- ja ultraheliuuringuga. Hinnatavad parameetrid on: naise vanus, pikkus, kaal, rass, suitsetamine, keskmine arteriaalne vererõhk, vereseerumis määratav platsenta kasvufaktor (PLGF) ja ultraheliuuringul mõõdetav verevoolu pulsatiilsusindeks emakaarterites. Riskihinnang võimaldab ennustada 90% varase preeklampsia (enne 34. rasedusnädalat) juhtudest. Kõrgenenud riski korral soovitatakse kasutada atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) 150 mg õhtuti enne magamaminekut kuni raseduse 36. nädalani.
     
    Profülaktika atsetüülsalitsüülhappega võimaldab preeklampsia kujunemist ära hoida või haiguse avaldumist edasi lükata. Seega vähenevad preeklampsiast ja enneaegsest sünnitusest tingitud tüsistused emale ja lootele. ASPRE uuringu tulemusena leiti, et atsetüülsalitsüülhappe tarvitamine profülaktilises annuses vähendas enne 34. nädalat tekkiva preeklampsia riski 82%.
     
    Preeklampsia varaseks ennustamiseks kasutame kombineeritud testi raseduse I trimestril 11.–13. nädalal. Riski hinnang toimub I trimestri skriiningul koos kromosoomhaiguste riskide arvutamisega.
     

    II TRIMESTRI SKRIINING EHK LOOTE ANATOOMIA UURING

    II trimestri ultraheliuuring toimub 19.-22. rasedusnädalal. Uuringu eesmärgiks on täpsustada raseduse kestust (kui seda ei ole tehtud varasematel uuringutel), hinnata lootevee hulka, platsentat, loote kasvu ja anatoomilisi struktuure ning avastada kaasasündinud väärarendid.
     
    Lootel avastatud väärarendite korral tehakse geneetilisi lisauuringuid ning vajadusel korraldatakse eriarstide konsultatsioone.
     
    Meie haigla teeb koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tallinna Lastehaiglaga.
     
    Koostöös Tallinna Lastehaiglaga teeme regulaarseid interdistsiplinaarseid konsiiliume. Eriarstide konsiiliumid võimaldavad leida optimaalse raseduse jälgimise, sünnituse juhtimise ning sünnitusjärgsete uuringute plaani, tagades parimaid tulemusi.
     
    Kui Eestis ravivõimalused puuduvad, saame konsiiliumi otsusel suunata patsiendi konsultatsiooniks ja raviks Euroopa lootemeditsiini keskustesse. Sel juhul kompenseerib ravi Eesti Haigekassa.
     
    Üsasisest ravi vajavate seisundite korral teeme koostööd erinevate Euroopa keskustega:
     

  • Helsingi Ülikooli haigla lootemeditsiini keskusega Soomes
  • Karolinska Ülikooli haigla lootemeditsiini keskusega Rootsis
  • King’s College’iga Londonis