Otsing

RASEDUSAEGSED UURINGUD

SÜNNIEELSED SÕELUURINGUD

Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on leida rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kaasasündinud arenguriketele või kromosoomhaigustele.
 
Meie haiglas kasutame I trimestri sõeluuringuteks OSCAR (One Stop Clinic for Assesment on Risk) testi.
9.-12. nädalal tehakse vereanalüüs ning sellele järgneb ultraheliuuring 11.-14. rasedusnädalal.
 
I trimestri ultraheliuuringu ajal:
– täpsustatakse raseduse suurust;
– hinnatakse loote anatoomilisi struktuure, lootevee hulka, platsenta struktuuri ning asetust;
– kromosoomhaiguste sõeluuringu eesmärgil hinnatakse loote kukla piirkonda, nn „kuklavolti”, ja kromosoomhaiguste teisi markereid.

Uuringu lõpus kombineeritakse erinevate markerite väärtused ja nende alusel arvutatakse tõenäosus kromosoomhaiguse esinemiseks antud raseduse ajal.
Riskihinnang antakse suhtarvuna. Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomhaiguse tõenäosust.
 

NB! Positiivne tulemus ei tähenda, et tulevane laps on haige, vaid viitab suuremale kromosoomhaiguse riskile.
 
Positiivse skriiningu tulemuse täpsustamiseks pakutakse loote kromosoomuuringut.


LOOTE KROMOSOOMUURINGUD

Loote kromosoomuuringu tegemiseks on vaja saada lootepoolse päritoluga rakumaterjali, selleks kasutatakse koorionibiopsiat või amniotsenteesi.
 

KOORIONIBIOPSIA

Koorionibiopsia puhul saadakse materjali arenevast platsentast. Koorionibiopsiat tehakse tavaliselt 11.–14. rasedusnädalal. Enne protseduuri toimub ultraheliuuring raseduse kestuse, loodete arvu, asendi, südametegevuse, lootevee hulga ja platsenta asendi määramiseks.
 
Protseduuri eel puhastatakse naise kõht, ultraheliandur kaetakse steriilse kaitsmega ja kasutatakse steriilseid kindaid ning protseduuri tarvikuid.
 
Protseduur toimub ultraheli kontrolli all, valutustamiseks kasutatakse kohalikku tuimestit (Lidokaiini).
 
Pärast protseduuri võib esineda emakalihase toonuse tõusu ja veresegust voolust tupest. Enamasti kaovad need sümptomid iseeneslikult paari päeva jooksul.

AMNIOTSENTEES

Amniotsenteesi ehk looteveeuuringu puhul saadakse materjali loodet ümbritsevast looteveest. Sobiv aeg amniotsenteesiks on 15.–19. rasedusnädal.
 
Enne protseduuri samuti tehakse ultraheliuuring raseduse kestuse, loodete arvu, asendi, südametegevuse, lootevee hulga ja platsenta lokalisatsiooni määramiseks.
 
Protseduuri eel puhastakse naise kõht, protseduuriks kasutatakse steriilselid tarvikud. Loote kromosoomide uurimiseks ultraheli kontrolli all võetakse nõelaga 15–20 ml lootevett, milles sisalduvad loote rakud. Punktsioon ei ole valusam kui veenivere võtmine, seega valuvaigistit reeglina ei kasutata.
 

Pärast protseduuri võib esineda menstruatsioonitaolist valu alakõhus, mis enamasti kaob iseeneslikult.
 

Analüüsi tulemused saab teada 2-3 nädala jooksul.

LOOTE DNA UURING

Mitteinvasiivse sünnieelse DNA uuringu puhul hinnatakse loote DNA abil, kas loode omab otsitud kromosomaalset haigust või mitte. Antud testiga on võimalik tuvastada ka loote sugu.


LOOTE ULTRAHELI

II trimestri ultraheliuuring toimub 19.-21. rasedusnädalal. Uuringu eesmärgiks täpsustada raseduse kestust, kui seda ei ole tehtud varasematel uuringutel, hinnata loote anatoomilisi struktuure ning avastada kaasasündinud väärarendid.