Alates 30. maist 2025 on võimalik täpsustada sünniandmeid nende isikute kohta, kes on sündinud Pelgulinna sünnitusmajas aastatel 1971–2001.
Sünnitajate sissekanderaamatud sellest perioodist on arhiiviväärtuslike dokumentidena antud üle Tallinna Linnaarhiivile.
Lisainfot ning kontaktandmed leiate Tallinna Linnaarhiivi veebilehelt: Tallinna Linnaarhiivi kontakt
06.05.2025 Eesti Ämmaemandate Ühing tunnustab igal aastal ämmaemandaid, kelle töö, pühendumus ja südamega panustamine on jätnud sügava jälje kutsealasse ja ühiskonda. 
Aasta ämmaemanda tiitli pälvis meie naistekliinikus töötav Kärt Pielberg. Kärt oma sügava kutsealase kompetentsi, empaatilise hoiakuga ning väsimatu pühendumusega on olnud eeskujuks nii kolleegidele kui ka peredele. Tema töö on kandnud edasi ämmaemanduse väärtusi ning suurendanud usaldust meie kutsealal. 
Aasta ämmaemandustegu kuulub samuti meie naistekliiniku seksuaalvägivalla kriisiabi keskusele, mis on Eesti suurim ja enim pöördumisi saanud kriisiabikeskus, pakkudes ööpäev läbi professionaalset abi seksuaalvägivalla üleelanutele. Keskuse tööd veab pühendunult ämmaemand Marina Sidorova koos naistekliiniku kolleegidega. Ämmaemandad on keskuse südameks – nad on esimesed tugiisikud kannatanutele,
Pelgulinna naistenõuandla II korrusel avati 4. veebruaril Haapsalu Fotoklubi loodusfotode näitus. Juba 1970. aastast tegutseva Haapsalu Fotoklubi esindaja Janne Põlluaasa sõnul on fotonäitus naistenõuandlas kokku pandud erinäitustelt kogutud fotodest ning piltide valikul lähtuti soovist tuua hellust ja rõõmu naistenõuandla ruumidesse. “Soovisime, et patsientidel oleks arstikabineti ukse taga oodates midagi toredat vaadata,” selgitas Põlluaas. Näituse piltidel on kujutatud talvised ja suvised vaated Eestimaa eripaigust ning vabas looduses pildile tabatud loomad ja linnud. Piltide autorid on hobifotograafidest fotoklubi liikmed. Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja-ülemarst dr Piret Veeruse sõnul on regulaarsed kunstinäitused saanud Pelgulinna naistenõuandlas traditsiooniks ning teemade valikul lähtutakse patsientide huvidest ning päevakajalisusest. “N
Kinesioteipimine on taastusravis levinud meetod, mida kasutatakse kehapiirkondade taastumise toetamiseks ülekoormuse või traumade korral. Samuti on teipimine heaks abimeheks, leevendamaks rasedusvaegustega seotud pingeid ja valulikkust. Kõhtu teibiga toestades saab leevendada rasedusest tingitud häbemeluu valulikkust, pingeid kõhu alaosas ja ristluu piirkonnas. Mugavamaks muutuvad liikumine ja öösel voodis pööramine. Selga teipides saab vähendada ka turja ja alaselja pingeid ning valulikkust. Teipides käsi, saavad leevendust valulikud randmed ja vähenevad tursed. Kinesioteip ei sisalda ravimeid, on elastsest kangast valmistatud, õhku ja vett läbilaskev, sarnane inimese naha elastsusega. Teip püsib nahal 5 – 14 päeva, sellega võib käia pesemas, saunas või ujumas. Kinesioteipimine pole soovitatav järgmistel juhtudel:
- neurodermatiidi või psoriaasi esinemisel.
- kui teibitav nahk on kahjustatud, katki või esinevad lahtised haavad.
- südame- ja neerupuudulikkuse korral.
- diabeedi diagnoosiga patsientidel.
- infektsioonide esinemisel.
12.12.2024. Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet tunnustasid ja tänasid eile, 11. detsembril raekojas 2024. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid, kes on käimasoleva aasta jooksul oma tööalase panusega silma paistnud. Tänukirjad edastasid abilinnapea Karl Sander Kase ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi pidulikul aastalõpu vastuvõtul Tallinna Raekojas. Üle Tallinna sai linnavalitsuse tunnustuse kokku enam kui tosinkond tervishoiutöötajat. Meie naistekliikust pälvis tunnustuse sel aastal rasedusosakonna ülemarst-juhataja dr Edikai Arulaane. 
Foto: Linnameedia