Meie juures oled hoitud
Privaatsetes, mugavalt sisustatud perekesksetes sünnitustubades on kättesaadavad erinevad sünnitusvaevusi leevendavad vahendid, seitsmes toas on vann sünnitusvalude leevendamiseks ja vesisünnituseks.
Ööpäevaringselt abistavad teid meie kogenud ämmaemandad, naistearstid, anestesioloog ja lastearst.
Rinnapiim on beebile parim
Bioloogilises asendis imetamiseks vali lai ja mugav voodi või diivan ja võta abiks vähemalt kolm patja. Kui soovid last imemiseks ergutada ja luua temaga parem emotsionaalne side, siis selles asendis on hea võtta ära riided nahk-naha kontakti saavutamiseks.
Aseta toestamiseks padjad voodi päitsisse, heida patjadele poollamavasse seliliasendisse ja pane üks padi kaenla alla lapsele lisatoe andmiseks. Too beebi kõhuliasendisse rinna peale, nii et tema nina on kohakuti rinnanibuga ja lapse keharaskus toetub sinu peale. Imemiseks pakutava rinna poole jääva käega toesta vajadusel last, peopesa aseta lapse pepule. Kui beebi avab suu, siis saab ta kohe rinna haarata ja imema hakata. Veendu, et oled mugavas lõõgastunud asendis ja et ka laps tunneb end hästi.
Lamades imetamiseks heida voodile või diivanile mugavasse küliliasendisse. Säti padi õla ja pea vahele ja kõverda põlved. Käepärast võiks olla lisapadi põlvede vahele asetamiseks ja rullikeeratud tekike või käterätik beebi toetamiseks.
Pane laps lamama enda vastu külili nii, et kogu tema keha oleks pööratud sinu poole. Säti lapse nina kohakuti oma rinnanibuga. Kui laps hakkab avama suud, tõmba ta seljast ja õlgadest toetades endale väga lähedale, kõht vastu kõhtu, et ta saaks haarata rinna ja imema hakata. Beebi selja ja pepu taha võiksid asetada rullikeeratud tekikese, et ta imemise käigus tahapoole ei vajuks. Lapse pea tagant peaks aga alati olema vaba, et ta saaks seda vabalt tahapoole kallutada.
Kuna lamades võib jääda imetamise ajal magama, siis vali selleks jäigema madratsiga voodi, mille äärde on paigutatud piire või mille külg on vastu seina. Turvaline on imetada ka põrandale asetatud madalal madratsil. Veendu, et lapse läheduses poleks suuri kohevaid patju või tekke, mis talle peale võiksid vajuda.
Hälliasend on tuntuim asend istudes imetamiseks ja sobib paremini natuke suurema beebi imetamiseks või varasema imetamiskogemusega emale.
Vali mugava seljatoega tool, vajadusel aseta selja taha padi ja nõjatu mugavuse parandamiseks pisut tahapoole. Jälgi, et õlad oleks all, vabas lõõgastunud asendis, ja jalatallad toetuksid maha või tooli ette asetatud madalale pingile.
Toeta beebi imemiseks pakutava rinna poolsele käele. Laps võiks olla kogu kehaga pööratud ema poole ja tema nina kohakuti rinnanibuga. Kasuta vaba kätt rinna suunamisel või lapsele lisatoe pakkumisel. Beebi paremaks toestamiseks saab soovi korral asetada padja oma küünarnuki alla ja veel ühe padja lapse alla. Sõltuvalt rinna kujust ja lapse suurusest võib mugavamaks imetamiseks sättida beebi keha päris üles rindade alla või lasta tema pepu pisut madalamale oma kõhu peale.
Vastaskäe toega hälliasend sobib hästi vastsündinu ja ka enneaegse lapse imetamiseks.
Vali püstisema seljatoega tool, vajadusel aseta selja taha padi. Jälgi, et õlad oleks all, vabas lõõgastunud asendis ja jalatallad toetuksid maha või tooli ette asetatud madalale pingile. Aseta sülle tugevam padi või kasuta imetamispatja. Padi võiks olla nii kõrge, et laps lebaks mugavas asendis rinnanibu kõrgusel, nina kohakuti nibuga, ja kogu kehaga pööratud ema poole. Toeta last kaelast pepuni vastaskäega. Väldi lapse pea hoidmist ja surumist rinna poole. Imemiseks pakutava rinna poolse käega saab U-kujuliselt toetada rinda, et soodustada lapse rinnale haakumist. Kui laps avab suu, siis tõmba ta vastaskäe abil õrnalt, aga kindlalt rinna vastu ja laps hakkab imema.
Jalgpalli- ehk kaenlaalune asend sobib hästi imetamiseks keisrilõike järel ja ka suuremate rindadega naistele. Samuti saab sel moel samaaegselt imetada kaksikuid.
Vali istumiseks diivan või avaram tugitool. Lapse toetamiseks on vajalik vähemalt üks padi, mis tuleb asetada imemiseks pakutava rinna poole kaenla alla. Beebi lamab padjal, jalad ja keha suunatud tahapoole. Ta on kogu kehaga pööratud rinna suunas, nina kohakuti rinnanibuga. Padi võiks olla nii kõrgel, et beebi ulatuks sellel lamades vabalt rinnanibuni ilma, et ema peaks ennast kallutama või rinna asendit muutma. Ka rind võib toetuda padjale. Kui laps ei mahu hästi kaenla alla ära, siis tee talle jalgade jaoks rohkem ruumi. Selleks võid asetada enda selja taha paksema padja, et oleksid seljatoest kaugemal, või lasta beebi pepu madalamale. Toeta last imetamiseks pakutava rinna poolse käega ülaseljast ja kaelast. Kui beebi avab suu, siis tõmba ta tihedalt rinna vastu nii, et laps saaks rinna haarata ja imema hakata. Vajadusel toeta vaba käega rinda C-kujuliselt ja suuna seda beebile suhu.
Lapse äratamise teeb lihtsamaks, kui kasutame selleks ära lapse enda aktiivsemaks muutumise – kui laps avab pisut silmi, kui ta paneb käsi suhu või maigutab suud või hakkab liigutama. Lapse äratamiseks rääkige lapsega, silitage teda, eemaldage aeglaselt tekk. Puhta, niiske marli või vatitutikuga võiks pühkida lapse silmi, nägu ja kõrvataguseid. Lapse äratamiseks on hea võtta tal seljast riided ning pesta lapse peput. Pesemise järgselt on hea last kuivatades teda ka rätikuga masseerida ja ergutada. Vahetage mähkmed.
Last rinnale asetades võiks eelnevalt rinnast paar tilka rinnapiima võimalusel välja sõõrutada. Pausid toitmise ajal on loomulikud, aga kui laps kipub rinnal siiski magama jääma, saab teda ergutada masseerides jalataldade alt või peopesast, samuti abaluude vahelt selgroo pealt, aga ka kõrvalestast.
Sõõrutamine ehk sõrmede abil rinnast piima välja lüpsmine on abiks igale imetavale emale, kuna on käepärane, odav ja lihtne.
Valige sobiv puhas tops või lusikas ja peske käed vee ja seebiga puhtaks. Piima väljumise soodustamiseks võib enne sõõrutamist rindu soojendada, õrnalt masseerida ja silitada nibu suunas.
Sõõrutamiseks aseta pöial ja sõrmed umbes 2,5-3 cm kaugusele nibust nii, et nibu jääks täpselt pöidla ja sõrmede vahele. Nüüd vajuta sellel kohal enda poole ja siis sõrmed kokku, et saada surve alla rinna sees olevad täitunud piimajuhad. Lõdvesta sõrmed, kuid ära neid rinnalt tõsta, sest järgmine kord peaksid vajutama täpselt samasse kohta. Korda vajutamist ja rinnast hakkab tasapisi piima tilkuma. Kogu rinnapiim eelnevalt valmis pandud puhtasse topsi või lusikale.
Muuda mõne aja pärast sõrmede asendit kellaosuti suunas, et tühjendada kõik piimajuhad. Kasuta mõlemal rinnal mõlemaid käsi. Väldi tugevat pigistamist, rinna ja nibu venitamist ja käte libistamist rinnal.
Rinnapiima hoia kinnises nõus ja säilita toatemperatuuril umbes 4-6 tundi ning külmkapis kuni 4 päeva. Lusikale kogutud ternespiima võid pakkuda lapsele otse lusikalt vahetult peale sõõrutamist.
Enne lapse toitmist sättige asjad valmis. Võtke vajalik kogus väljasõõrutatud või pumbatud rinnapiima või piimasegu süstlasse. Vajadusel eelsoojendage piim.
Lapse võib võtta sülle või panna pisut tõstetud peaalusega selili voodisse. Asetage süstla ots lapsele suunurka, igeme ja põse vahele ning süstige väike kogus, umbes 0,2 ml lapsele suhu. Enne uue koguse süstimist veenduge, et laps neelab. Vältida tuleb, et laps hakkaks süstlast imema. Suunurka võib süstla asemel panna ka pipeti, kui tundub, et see on pehmem või seda on mugavam kasutada.
Lusikaga toitmiseks kasutame sujuvat ümara servaga lusikat. Lusikas peab kindlasti olema puhas. Lusikale pandava toidukoguse saab vajadusel eelnevalt süstlaga mõõta.
Asetage laps poollamavasse asendisse voodisse või võtke ta sülle. Pange lusikas lapse alahuulele nii, et lusika ots koos rinnapiimaga või piimaseguga ulatub suhu ja laps hakkab lusikalt ise jooma ja neelatama. Vältida tuleb lapsele piima suhu valamist.
Rinnapiima võib lusikalt maha valguda. Vältida tuleks unise lapse toitmist, et ta ei tõmbaks piima kurku ega ninna. Kui laps on vastupidi väga aktiivne võiks lapse enne toitmist pisut kinni mähkida, nii on väiksem oht, et laps lusikalt kätega toidu maha ajab.
Sama tehnikaga võib last toita ka topsist. Topsist saab korraga toita pisut suuremaid koguseid ja oht toidu maha ajamiseks on mõnevõrra väiksem.
Sõrm-süstal meetodi juures on väga oluline käte hügieen. Enne toitmist peske käed korralikult vee ja seebiga. Kui lapsevanemal on pikad küüned või kunstküüned, siis võiks ta kasutada kindaid või sõrmeotsa kaitset. Enne toitmist tuleks süstlasse valmis panna väljasõõrutatud või pumbatud rinnapiim või piimasegu, mis on vajadusel ka soojendatud. Oluline on, et lisaks vajalikule toidukogusele oleks süstlas ka õhku. Toitmiseks on hea asetada laps voodisse pisut kõrgendatud peaalusega. Jälgige, et laps oleks selili ja tema pea oleks toitmiseks otse. Rääkige lapsega, vaadake talle silma, naeratage talle.
Asetage oma sõrmeots lapsele suhu. Tavaliselt kasutatakse nimetissõrme, ent olenevalt lapsest ja vanemast võib kasutada ka mõnda teist sõrme. Sõrmeots tuleks panna lapsele suhu selliselt, et tekib imemisrefleks ja laps hakkab sõrme imema. Vältida tuleb okserefleksi teket. Olenevalt lapsest võib sõrme asetada lapsele suhu ükskõik kumba pidi. Kui laps on hakanud ilusti sõrme imema, tuleks sõrme kõrvalt suunurgast lapsele suhu viia ka süstla ots. Laps peaks süstlast ise imema. Süstlasse tekivad imemisel mullid ja toidukoguse vähenemist on näha. Lapsele toitu suhu süstida ei ole vaja. Jälgige, et lapse pea püsiks otse, nii püsib suuga tekitatud vaakum paremini ja lapsel on ka lihtsam neelata.
Vastsündinute osakonna parimad võimalused beebidele, kes vajavad erinevatel põhjustel uuringuid ja ravi
Vastsündinute osakonnas saab ravi vajav beebi viibida ööpäevaringselt oma vanematega koos. Teadusuuringud on näidanud, et vanemate pidev hool ja lähedus mõjuvad lapsele väga positiivselt: pere õpib oma lapse vajadusi mõistma ja nendega toime tulema. See omakorda tähendab, et kõikvõimalikke meditsiinilisi protseduure tehakse neile lastele vähem, kuid samas on ravitulemus parem. Samal ajal tugevneb ka lapse ja vanemate omavaheline side.
Bilikookon on tänapäevane ravivahend hüperbilirubineemia raviks. Selle seadme abil on võimalik beebit ravi ajal hoida süles ning rinnaga toita.
See võimaldab vanematel ja lapsel olla üksteisele lähemal. Bilikookon on pehme ja mugav meditsiiniseade.
Rohkelt võimalusi sünnitusvaevuste leevendamiseks meie sünnitusmajas ja tugiisiku abiks sünnitusel
Soojad veejoad puusadele, alaseljale, õlgadele, et naine saaks keskenduda iseendale ja oma lapsele. Tugiisik pakub vaikse kohalolekuga turvalisust ja mugavust, kuulab ja täidab naise soove ja tunneb ennast vajalikuna.
Sünnitus vajab aega ja kannatlikkust nii sünnitajalt kui ka tugiisikult. Partneri silitused ja hellitused aitavad naisel tunda, et ta on hoitud ja armastatud. Pinged ja hirmud vähenevad ning enesekindlus sünnitusega hakkama saamiseks kasvab.
Küliliasend sobib sünnitustegevusest väsinud naisele. Selles asendis saab tugiisik aidata rasket jalga hoida ja sünnitaja suunas tõmmata. Tuhu annab naisele märku alustada aktiivset tööd, keskenduda hingamisele. Tuhu lõppedes muutub hingamine tavaliseks ja rahulikuks, naine lõdvestub.
Istumine järil sobib hästi väljutusperioodis. Vaagen on avatud ja laps liigub allapoole tänu gravitatsioonile. Tuhu lõppedes on mugav sünnitaja nägu värskendada niiske rätiga, huuli niisutada, ulatada joogipudel. Niimoodi koos tegutsedes ja teineteist toetades jääb sünnitusest hea ja meeldiv mälestus.
Õige hingamine sünnituse ajal muudab naise olukorra kergemaks, tagab lootele ja töötavatele lihastele vajaliku hapnikuhulga. Tuhuaegset hingamist saab harjutada ja õppida juba raseduse ajal spetsiaalselt rasedatele läbiviidavates gruppides. Toetumine ja kõikumine teraapiapallil aitab vähendada motoorset rahutust.
Käpuliasend lohutab, kui sünnitusvalud on liiga ägedad ja vajatakse veidike puhkust. Selles asendis ei suru laps emakakaelale nii tugevalt kui püstistes asendites ja tuhu võib tunduda veidi kergemini ülehingatav. Käputuses saab hernekotil kiiresti lõdvestuda ja undki kahe tuhu vahel näha.
Vett saab kasutada lõdvestava vahendina emakakaela avanemise ajal ja vette saab ka sünnitada. Sünnitaja muutub vannis iseseisvamaks, sooja vee pehmus lõdvestab selga ja vahel kaob vajadus kaaslase puudutuste järele. Lähedase inimese juuresolek vähendab sünnitaja hirme ja stressi. Kaaslase silitused ja hellitused stimuleerivad oluliste hormoonide eritumist ja aitavad sünnitusel edeneda.
Põlviliasend aitab tähelepanul keskenduda seesmistele jõuvarudele. Asend sobib ka sünnitamiseks. Pausi ajal saab puusi rütmiliselt liigutada, see aitab tuhusid paremini taluda ja lapsel mugavamalt allapoole liikuda.
Kätemassaaži on mugav teha siis, kui tuhud pole veel liiga sagedased. Masseerimisega leevendab partner pingeid, kontrollib sünnitaja lõdvestumist emakakaela avanemise perioodil. Tehke teineteisele kätemassaaži juba lapseootuse ajal, et kogeda puudutuste pehmust ja rahu. Silitustel põhinevat kätemassaaži teha on lihtne ja ohutu, tekitades tunde, et olete hoitud ja armastatud.
Ratastega tugiraamiga on kerge kalduasendis ringi liikuda, puhata ja hingamiseks head toetust saada. Puudutused ja massaaž võivad suurel määral kergendust tuua. Sünnitaja alakeha või reite raputamine aitab tõhusalt lõõgastuda. Kõrvaltvaatajale ei pruugi tegevus mugavana näida, aga sünnitajad naudivad sageli rütmilisest väristamisest tekkivat lõõgastavat tulemust, mis kandub üle ka vaagnapõhjalihastesse.
Tugiisiku olulisim ülesanne on leppida aktiivse ja passiivse rolliga, aga igal juhul tuleb tal austada ja reageerida sünnitaja soovidele. Tundlik ja intuitiivne kaaslane, kellega on raseduse ajal räägitud sünnitaja ootustest, oskab ja saab sünnitajat väga hästi toetada ja julgustada.
Täiskükki on mugav minna kusagilt kinni hoides, vaagen avardub ja lapse liikumine tupeava suunas paraneb. Tuleks jälgida, et kannad on kindlalt maas. Soe vesi turjale ja seljale aitab keha pingetest vabastada ja see muudab naise enesekindlamaks.
KTG on beebi tervise hindamiseks hädavajalik, seda saab teha püstistes asendites juhtmevabalt. Keha toetamine tugiraamile on mugav ja mõnus. Tuhu saabudes hakkab naine suu kaudu hingama sügavalt-sügavalt alla kõhtu, samal ajal vajadusel kergelt puusi liigutades ja mõeldes, et ma avanen, beebi laskub, ma olen tubli. Igale tuhu lainele järgneb suur lõõgastav ja rahuldust pakkuv lõdvestus. Ja siis kordub kõik taas. Vahel on tugiisikul vaja olla lihtsalt vaatleja. Tähtis on sünnitaja kõrval olla ja teda mitte segada, kui on näha, et sünnitaja tuhu ajal korralikult hingab ja tuhu vaheajal lõdvestub.
Oluline, et sünnituse ajal saaks sünnitaja vabastada ennast kõrvalistest mõtetest ja keskenduks iseendale. Tugiisik võiks juba enne sünnitust teada, et vaikne sõnatu kohalolek aitab sünnitajat. Sünnituse edenedes ja tuhude intensiivsemaks muutudes läheb ka tuhuaegse hingamisega kaasnev häälitsemine valjemaks ja karusemaks.
Soovitame vaadata videklippe, mis on valminud koostöös perekool.ee-ga, kus meie ämmaemandad selgitavad raseduse ja sünnitusega seotud muresid ja rõõme.
Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee ja Eesti Ämmaemandate Ühingu koostöös eesti keelde tõlgitud Norra film:
Film “Rinnapiim on lapsele parim”
“Imetamine”
Filmis selgitatakse imetamise olulisust lapse esimesetest elupäevadest alates, antakse nõu imetamismurede ennetamiseks ja probleemidega toimetulekuks. Räägitakse imetavate emade toitumisest. Film on valminud Eesti Haigekassa toel.
Film “Imetamine”
Messil “Jess! Beebi tuleb!” filmitud loengud meie ämmaemandatega (05.05.2018):
Tuhudeaegne hingamine – ämmaemand Meelike Reimer
Kuidas lapsest aru saada – ämmaemand Liis Raag
Seksuaalne aktiivsus raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil – ämmaemand Velly Roosileht
Vastsündinu naba hooldus – ämmaemand Merit Tammela
Podcastid meie kolleegidega:
Mida peaksite partneriga muutma oma elustiilis, kui püüate rasedustestil kahte triipu (dr Marit Kõre) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
“Ka mehe suitsetamine võib mõjuda tulevasele lootele halvasti,“ paneb rasedust planeerivatele vanematele südamele Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst Marit Kõre. Suitsetamisest, alkoholist ja muidugi narkootikumidest soovitab ta loobuda mõlemal vanemal, kui soovitakse rasestuda, räägib ta podcasti “9 kuud” avaosas.
3. raseduskuu – mis seal selgub ja mida saab ette võtta, kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud? (dr Jaanika Regonen) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
„Kõik me loodame, et rasedusega läheb kõik kenasti, aga kui mingis etapis midagi peaks valesti minema, saame naise suunata kriisinõustaja juurde,“ räägib „9 kuud“ podcasti osas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst Jaanika Regonen.
Igal kolmandal sünnitanud naisel on probleeme vaagnapõhjaga. Seda saab aga ennetada! (Meelike Reimer) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
„On hea teada, et naine saab juba raseduse ajal alustada harjutustega, mis ennetavad seda, et pärast sünnitus on köhatades pissitilgad püksis,“ räägib Pelgulinna sünnitusmaja perekeskuse juhataja Meelike Reimer „9 kuud“ podcasti osas. Ta tõdeb, et uuringute järgi kurdab ebakindlust vaagnapõhjas iga kolmas sünnitanud naine.
7. raseduskuu – Lapsesaamise ametlik osa: seadused, vanemapuhkus ja rahad ehk mida teadma peaksid! (Marita Ilmoja) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
„Korraga saab olla ainult üks vanem lapsehoolduspuhkusel, seda ka sel juhul, kui peres on mitu väikest last,“ selgitab Pelgulinna Sünnitusmaja sotsiaaltöötaja Marita Ilmoja podcasti “9 kuud” episoodis. „Kui isa jääb lapsehoolduspuhkusele ja ema ei soovi naasta tööle, siis ta peab oma töölepingu lõpetama. Sellisel juhul kaotab ta ka tervisekindlustuse.“
Ämmaemand: kui sünnitav naine on pähe võtnud mingid eid, saame vaid loota, et kõik läheb riskivabalt (Merit Tammela ja dr Sandra Tammekivi) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
„On hästi populaarne koostada sünnitusplaan. Kui see on tehtud mõistlikult ja arusaadavalt, on sellest palju kasu, aga teinekord on raseda kätte juhtunud aastaid vanad raamatud ja ta on sealt kirjutanud välja palju asju, mida ta ei soovi, mida tänapäeval niikuinii ei tehta,“ räägib „9 kuud“ podcasti osas Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela.
Lastearst selgitab: mis juhtub. kui lapsevanemad jätavad lapse vaktsineerimata? (dr Merle Areda) – Pere ja Kodu podcast “9 kuud”
„Ma saan aru vaktsiinivastaste hirmudest. Internetis on väga kerge sattuda lugema igasuguseid tekste. Ja see on inimloomusele omane, et kui lapsega midagi juhtub, siis mingi põhjuse peab leidma, isegi kui seda ei suuda tõestada,“ räägib „9 kuud“ podcasti osas Pelgulinna Sünnitusmaja lastearst Merle Areda.
Ämmaemand: Olen uhke, et meil on sellised sünnitusmajad ja nii targad sünnitajad (Merit Tammela) – Pere ja Kodu podcast “Emadusest”
Videopodcastis „Emadusest“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla ämmaemand Merit Tammela lapseootusest ja ilmaletoomisest – sellest, kuidas esmakordse sünnitajana beebi saabumiseks valmistuda, missugused on esimesed märgid alanud sünnitegevusest ja sellest, missuguseid erinevaid asendeid ja abivahendeid saab sünnituse käigus kasutada.
Rinnaga toitmise olulisusest (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Augusti esimesed seitse päeva on traditsiooniliselt välja kuulutatud ülemaailmseks rinnaga toitmise nädalaks, mille eesmärk on rõhutada selle loomulikkust ja kasu nii imiku tervisele ja heaolule kui ka ema tervisele. Seekordses saates just rinnaga toitmisest räägimegi. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela, kes räägib, miks on rinnapiim lapsele oluline, mida annab rinnaga toitmine emale, kui kaua võiks last rinnaga toita, mida tasub teada kunstlikest beebitoitudest ning millal võiks hakata kaaluma imetamise lõpetamist.
Millised on alternatiivid, kui naine ei saa last rinnaga toita (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime rinnaga toitmisest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela, kes selgitab, miks vahel ema rinnaga toita ei saa või ei taha ning millised on sellisel juhul alternatiivid.
Kas rase võib trenni teha? (Meelike Reimer) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime rasedate treeningutest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla perekeskuse juhataja Meelike Reimer, kes selgitab, miks on füüsiline aktiivsus rasedale oluline ning mida sealjuures jälgida.
Mida annab beebile temaga võimlemine? (Meelike Reimer) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime beebide võimlemisest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla perekeskuse juhataja Meelike Reimer, kes selgitab, mida annab beebile temaga võimlemine ning beebide ujumine ja mida sealjuures jälgida.
Mis tuleks läbi mõelda sünnitama minnes (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela, kes selgitab, millal võiks naine hakata sünnitamise kohale ja variantidele mõtlema ning mis punktid sel juhul täpsemalt läbi mõelda tasuks, aga juttu tuleb sellestki, mida tuleks teada kodus sünnitamisest.
Millega algab sünnitus? (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela, kes selgitab, millega algab sünnitus ja mis siis naise kehas toimub, kuidas hakkama saada sünnitusvaludega ning kuidas saab sünnituse käigus partner või sünnitoetaja naisele toeks olla.
Vette sünnitamisest (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Oleme külas Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmajas, kus vastutav ämmaemand Merit Tammela selgitab, millised on vette sünnitamise eelised, kellele see sobib ja kellele mitte ning millega vesisünnitusel arvestama peaks.
Abivahendid ja võimalused sünnitusvalude leevendamiseks (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime võimalustest ja abivahenditest, mis sünnitusvalusid leevendaks ja naisel sünnituse ajal lõõgastuda aitaksid. Oleme külas Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmajas vastutaval ämmaemandal Merit Tammelal, kes selgitab, millised on vette sünnitamise eelised ning milliseid võimalusi ja lahendusi pakutakse neile, kes mingil põhjusel vette sünnitada ei tohi.
Ämmaemanda tööst (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime ämmaemanda tööst ja levinumatest küsimustest ja muredest, millega rasedad ämmaemandate poole pöörduvad. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela.
Ämmaemanda rollist (Merit Tammela) – Kuku raadio saade “Terviseks”
Räägime ämmaemanda tööst, rollist ja levinumatest küsimustest ja muredest, millega rasedad ämmaemandate poole pöörduvad. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela.