Känguruhooldus: nahk-naha kontakt, mis ravib ja ühendab

Igapäevaselt hoolitseb ämmaemand Kadri Madar kõige pisemate patsientide eest – vastsündinute eest, kes vajavad vahetult pärast sündi kõige enam tähelepanu, tuge ja erilist hoolt. Oma kogemusele toetudes teab ta hästi, et känguruhooldus on tõhus viis, kuidas toetada vastsündinu tervist ja arengut juba esimestel elupäevadel. Känguruhoolduse positiivne mõju lapse tervisele on tänaseks hästi tõestatud – see aitab stabiliseerida imiku südametööd ja hingamist, toetab arengut ning loob tugeva sideme vanemaga juba elu alguses.

„Reeglina asetatakse vastsündinu kõhuli vanema paljale rindkehale, kus laps tunneb vanema soojust, südamelööke ja hingamisrütmi. Sõltuvalt lapse seisundist võib lapse asetada vanema kaissu ka külili või selili. Oluline on, et võimalikult palju paljast ihu oleks üksteise vastas,” selgitab Kadri Madar. See aitab stabiliseerida lapse südametegevust ja hingamist, parandab vere hapnikusisaldust, toetab ainevahetust ning soodustab kaalutõusu. Laps on rahulikum, magab paremini ja nutab vähem. Samuti soodustab see rinnapiima teket ja aitab seeläbi vähendab lapse seedeprobleeme. Muuhulgas aitab känguruhooldus lühendada lapse haiglas viibimise aega. „Känguruhooldus võib mõnikord toimida paremini isadega. Meeste südamelöögid on aeglasemad, kuid tugevamad – laps kuuleb neid paremini ja rahuneb kiiremini. Samuti võivad emad olla vahetult pärast sünnitust väsinud või veidi ärevamad,” ütleb Madar.

Känguruhooldus sobib mitte ainult enneaegsetele ja haigetele imikutele, vaid ka tervetele ajalistele beebidele. Känguruhooldus on ravivõte näiteks rahustamiseks või gaasivalude leevendamiseks. „Tegelikult on känguruhooldus väga kasulik kõigile lastele ja vanematele,“ kinnitab Madar. „Ajaliste laste puhul oleme harjunud rääkima rohkem vahetus sünnitusjärgses perioodis ehk esimese kahe elutunni jooksul toimuvast nahk-naha kontaktist ja selle kasulikkusest nii emale kui ka vastsündinule. Tegelikult võiks ka ajalisi ja terveid lapsi hoida rohkem kaisus ehk nii-öelda kängurus. Selline ainult mähkme (ja vajadusel sokikestega) vanema kaisus olemine on mitte ainult kasulik, vaid ka väga mõnus.“

Ka suurematele lastele sobib tihti just turvaline kõhuli asend vanema rinnal hästi, sest see aitab gaasidel hästi väljuda ning vanema südamelöökide kuulmine muudab lapsed rahulikuks ja soodustab und.

„Emadel aitab see toime tulla ärevusega ning soodustab rinnapiima teket. Tänapäev kiire elutempo juures, kus lapse uneaega kasutavad vanemad tihti selleks, et midagi kiiresti ära teha, on tegelikult hea vahepeal lihtsalt olla ja puhata. Võtta see aeg ning nautida oma magavat last enda kaisus. Olla olemas selles hetkes, siin ja praegu,“ paneb Madar südamele.

Miks on känguruhooldus kasulik?
Kasu vastsündinule ja vanemale 

Enneaegsete ja madala sünnikaaluga laste emadel on suurem risk sünnitusjärgse depressiooni tekkeks. Uuringud on näidanud, et känguruhoolduse rakendamine on seotud madalama vanemliku stressi ja ärevusega, samuti väheneb sünnitusjärgse depressiooni risk. Nahk-nahal kontakt suurendab oksütotsiini vabanemist organismis, mis on seotud parema emotsionaalse seisundiga. Samuti toetab see lapse ja vanema vahelise turvalise kiindumussuhte kujunemist.

Sünnitusjärgseks depressiooniks nimetatakse depressiooni, mis avaldub kuni ühe aasta jooksul pärast sünnitust. Hinnanguliselt esineb see 7–20% sünnitanud naistest. Depressioon võib raskendada emal oma beebi eest hoolitsemist ning mõjutada turvalise kiindumussuhte kujunemist. Pikemas perspektiivis võib see avaldada mõju ka lapse neurobioloogilisele, sotsiaalsele ja kognitiivsele arengule. Kui kahtlustad sünnitusjärgset depressiooni, pöördu perearsti, ämmaemanda või naistearsti poole. Esmast tuge pakuvad ka raseduskriisi nõustajad ning sünnitusmajade psühholoogid ja vaimse tervise spetsialistid. Abi otsimine on väga oluline – varajane abi võib ennetada depressiooni väljakujunemist või selle süvenemist.