Otsing

Endometrioosi konverentsil räägiti olulisest muutusest haiguse ravistrateegias

Endometrioosi konverentsil räägiti olulisest muutusest haiguse ravistrateegias
0 03/11/2023

03.11.2023.

Neljapäeval, 2. novembril toimus Lääne-Tallinna Keskhaigla interdistsiplinaarne konverents „Endometrioos“, kus käsitleti põhjalikult haiguse olemust, selle diagnoosimist ja ravivõimaluste tulevikusuundi.

„Endometrioosi ravis on toimunud oluline paradigma muutus. Kui varem oli endometrioosi käsitluses esikohal kirurgiline ravi ehk endometrioosikollete eemaldamine laparoskoopilise operatsiooni käigus, siis nüüdne strateegia näeb ette kasutada endometrioosi ravis kirurgiat nii vähe kui võimalik. Selle asemel rakendatakse pikaajalist ja võimalikult varajast medikamentoosset ravi, mis hoiab ära haiguse progresseerumise. Igale patsiendile leitakse individuaalne raviteekond vastavalt tema vanusele, sümptomaatikale ja soovile tulevikus rasestuda,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja dr Piret Veerus, lisades, et keerulisematel juhtudel võib siiski olla vajalik rakendada ka kirurgilist ravi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla märkis, et tänu teaduse ja eelkõige geneetika valdkonna arengule on viimasel kümnendil toimunud hüppeline edasiminek endometrioosi olemuse väljaselgitamisel ja diagnoosimisel.

„Oluline on patsiendiga rääkida tema sümptomitest, kuvada ja kaardistada tema endometrioosikolded. Lähitulevikus osutub loodetavasti võimalikuks diagnoosi kinnitamine vajadusel biomarkerite abil. Diagnoosi kinnitamiseks piisab tänapäeval ultraheli ja/või magnetresonantsuuringust, haiguse histoloogiline tõestus ei ole enam ravi alustamiseks kohustuslik. Diagnoosile peab järgnema koheselt medikamentoosne konservatiivne (hormonaalne) ravi, vältimaks haiguse progresseerumist. Endometrioosi hormonaalne ravi peaks ideaalis kestma kogu patsiendi fertiilse ea – paus tuleks teha vaid patsiendi rasestumissoovi korral,“ tõi ta välja.

„Tähtis on mitte kahjustada patsienti asjatute kirurgiliste operatsioonidega. Kuigi kirurgiline ravi ei ole endometrioosi käsitlusest kuhugi kadunud, peame arvestama, et endometrioosi puhul on tegemist väga traumaatiliste operatsioonidega. Opereerida tuleb väga läbimõeldult, õigel ajahetkel ja ainult neid patsiente, kes seda tõesti vajavad. Endometrioosi puhul kehtib põhimõte, et parim operatsioon on see, mis on jäänud toimumata. Juhul, kui patsient vajab endometrioosi tõttu kirurgilist ravi, peaks see toimuma väga kogenud kirurgilise meeskonna poolt, kuhu on vajadusel kaasatud kolorektaalkirurg või uroloog,“ lisas dr Idla.

Soovituslik on jätkata medikamentoosse raviga ka pärast kirurgilist endometrioosikollete eemaldamist, vältimaks endometrioosikollete taastekkimist. Endometrioosi diagnoosiga patsientide käsitlus peaks olema interdistsiplinaarne: ravimeeskonda võiksid kuuluda psühholoog, kogemusnõustaja, vajadusel viljatusraviarst ja valuravi spetsialist.

Endometrioos on maailmas väga laialt levinud. Arvatakse, et maailmas kannatab selle all iga kümnes fertiilses eas naine ehk ca 190 miljonit inimest. Arstide ülesandeks on tõsta ka elanikkonna teadlikkust endometrioosist, et diagnoos ei hilineks ja abivajajad teaksid, kuhu pöörduda.

Lääne-Tallinna Keskhaigla konverentsil tutvustasid teemat valdkonna tippspetsialistid, teiste seas mitmed Lääne-Tallinna Keskhaigla tunnustatud naistearstid. Väliskülalistena esinesid ettekandega professor Andres Salumets, kes rääkis endometrioosi molekulaarsetest markeritest ja viljatusravist endometrioosi korral, ning dr Istvan Argay minimaalselt invasiivse kirurgia keskusest IRCAD, kes rääkis urotrakti ja soolte endometrioosi laparoskoopilisest ravist.

Dr Argay juhendas konverentsile järgneval päeval ka Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsioonikeskuses praktilisi laparoskoopilise kirurgia simulatsioonkoolitusi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearstidele.

Posted in Uudised