Ämmaemandate päev – tänu ja tunnustus neile, kes seisavad elu alguse kõrval

Iga raseda ja sünnitaja kõrval on alati ämmaemand, kes jälgib nii loote arengut raseduse ajal kui ka sünnituse kulgu, toetab sünnitajat ning tagab turvalise keskkonna emale ja lapsele. Vajadusel kaasatakse sünnitusprotsessi ka naistearst, kuid esmane ja pidev sünnituse kulgemise jälgija ning toetaja on alati ämmaemand.

Vastsündinute osakonna ämmaemand Liis Kala teekond selle erilise ametini sai alguse sügavast soovist olla osa millestki tähenduslikust: „Väga armas on tegeleda ema ja vastsündinuga ning näha nende kiindumussuhte tekkimist.“ Tema sõnul on iga päev ämmaemanda ametis meeldejääv: „Kõik hetked on liigutavad – meie töö on väga eriline iga päev.“

„Sünnitusabis on palju muutunud – ämmaemandatel on nüüd rohkem iseseisvust ja teadmisi, mis võimaldavad neil võtta suuremat rolli naiste ja vastsündinute toetamisel,“ tõdeb ta. Viimastel aastatel on ämmaemandate roll haiglas kasvanud ning nende vastutus ja teadmispagas on oluliselt laienenud. Pelgulinna Sünnitusmajas kulgeb 40% sünnitustest loomulikult ja kõrvalekalleteta, see tähendab, et sünnitus toimub ainult ämmaemanda juhendamise ja nõustamise toel, ilma arsti sekkumiseta. See näitab ämmaemandate kõrget professionaalsust ning sünnitusabimeeskonna suurt usaldust nende töö vastu. Ämmaemand oskab suunata ja toetada naist nii, et sünnitus kulgeks füsioloogiliselt loomulikus rütmis, samal ajal tagades, et iga sekkumine oleks alati põhjalikult kaalutletud ja põhjendatud.

Liis soovib innustada ka kolleege: „Soovin, et rohkem ämmaemandaid julgeks võtta vastu selle väljakutse, et töötada vastsündinute intensiivravis.“

Rasedusosakonna ämmaemand Eliise Kõosaar teadis juba varakult, et soovib oma tööelus toetada naisi nende elu ühel kõige erilisemal teekonnal. Mõte saada ämmaemandaks tekkis tal keskkooliajal. Tänaseks on ta naisi ja perekondi toetanud juba kümme aastat.

Igapäevatöös hindab Eliise enim vahetut ja siirast kontakti oma patsientidega. Ämmaemand on sünnitustiimi keskne liige, kelle teadmised ja kogemused on võtmetähtsusega iga sünni juures. Nad pakuvad sünnitajatele lisaks meditsiinilisele abile ka emotsionaalset tuge. Ämmaemandad loovad naistega usaldusväärse ja toetava suhte, mis aitab valmistuda emaduseks ning tunda end turvaliselt ja hoituna. Eliise sõnul on eriti südantsoojendav, kui naise ja ämmaemanda vahele tekib usalduslik side – võimalus olla emotsionaalselt toeks kogu rasedusperioodi vältel.

Täna rõõmustab Eliise, et ämmaemandate tööpõld on viimastel aastatel oluliselt laienenud. „Oleme õigel teel ämmaemandusteenuste arendamisel, et pakkuda naistele tuge kogu nende elukaare vältel,“ ütleb Eliise. Ämmaemandate roll naiste tervise toetamisel kasvab iga aastaga. Nad on naiste ja perede kõrval ja neile toeks lapsesaamise teekonnal – hoolitsevad naiste eest nii enne sünnitust kui ka pärast seda, pakkudes tuge raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse taastumise ajal ning vastsündinute eest hoolitsemisel, ka lasteintensiivravi osakonnas. Lisaks võtavad ämmaemandad aktiivselt osa naiste tervise hoidmisest: nad viivad läbi emakakaelavähi ennetamise sõeluuringuid, nõustavad soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise teemadel, toetavad menopausi protsessis olevaid naisi ning pakuvad abi ja tuge seksuaalvägivalla ohvritele.

Eliise soovitab beebiootel naistel võtta aega iseendale. Ta kutsub üles eemalduma igapäevasest mürast ning keskenduma sellele erilisele eluperioodile – kuulama oma keha ja mõtteid, et luua armastav ja turvaline keskkond uuele ilmakodanikule.

Tiina-Mari Varrik, viljatusravikeskuse ämmaemand, leidis oma kutsumuse üsna kiiresti pärast esimest kokkupuudet selle erialaga. „Pärast ämmaemanda tööga tutvumist ei suutnud ma enam muust mõelda. See tundus tol hetkel õige valik ja nüüdseks olen kindel, et see ongi minu tee,“ ütleb Varrik. Praktikaajast meenub talle eriliselt esimene päev sünnitustoas: „Läksin hommikul kell 8 osakonda ja kell 8.35 oli poisslaps mu käte vahel – see oli esimene sünnitus, mille sain vastu võtta, ning see jääb alatiseks meelde.“

Positiivse muutusena toob Tiina-Mari esile, et aastate jooksul on ämmaemandus liikunud märgatavalt patsiendikesksema lähenemise suunas. Igas toas on erinevaid abivahendeid – matid, pallid, tugiraamid, sünnitusjärid jms –, mis võimaldavad sünnitajal valida endale sobivaima sünnitusasendi. Kõik see on loodud eesmärgiga toetada sünnituse loomulikku kulgu ning muuta protsess võimalikult turvaliseks ja pehmeks nii lapsele kui ka emale. Sünnitaja saab sünnitustoas vabalt liikuda ja valida endale kõige mugavama asendi, mis aitab kaasa loomulikule sünnitustegevusele ja vähendab valu. Kuigi tubades on rohkesti võimalusi nn alternatiivseks valutustamiseks, on samal ajal tagatud ka kõik vajalikud meditsiinilised sekkumisvõimalused. Vajadusel saab naine sünnitustoas viibides ka näiteks epiduraalanalgeesiat, ilma et peaks sünnitustoa mugavast ja turvalisest keskkonnast lahkuma. Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitustubade lahendus ühendab parimal moel loomuliku sünnituse toetamise ja kaasaegse meditsiinilise valmisoleku.

Lapseootel naistele edastab ta julgustava sõnumi: „Rasedus on eriline ja õnnelik aeg. Pidage meeles, et ämmaemand on teie jaoks olemas – raseduse, sünnituse ja ka sünnitusjärgse aja jooksul. Alati.“

2024. aastal sündis Pelgulinna Sünnitusmajas 2410 last: 1209 poissi ja 1201 tüdrukut. Kaksikuid oli 32 paari ja enne tähtaega sündinuid 122. Tänavune rahvusvaheline ämmaemandate päev on Pelgulinna Sünnitusmaja jaoks eriti tähendusrikas, sest sel sügisel täitub 55. tegutsemisaasta.

Pelgulinna Sünnitusmaja tänab kõiki peresid usalduse eest ja avaldab tunnustust kõigile ämmaemandatele, kelle oskused, hoolivus ja pühendumus loovad turvalise ja toetava keskkonna iga uue elu sünniks.

Tänavuse rahvusvahelise ämmaemandate päeva teema on „Ämmaemandad – asendamatud igas kriisis“, mille on välja kuulutanud Rahvusvaheline ämmaemandate Konföderatsioon. Antud teema juhib tähelepanu ämmaemandate üha kasvavale rollile kriisioludes. Fookuses on globaalsed kriisid, nagu looduskatastroofid, relvakonfliktid ja kliimamuutused, mis suurendavad rasedustüsistuste riski, soolist vägivalda ja piiravad juurdepääsu tervishoiuteenustele. Uuringud näitavad, et ämmaemandad suudavad pakkuda kuni 90% seksuaal- ja reproduktiivtervise, emaduse, vastsündinute ja noorte tervise teenustest ka keerulistes humanitaarkriisides.¹ 

¹ https://internationalmidwives.org/idm2025-theme-announcement/