04.05.2021.
Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) närvihaiguste kliinikus on selle aasta algusest käivitatud eriprogramm koroonaviirusega seotud neuroloogiliste tüsistuste uurimiseks ja raviks, kirjutavad LTKH närvihaigustekliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ja neuroloog dr Karin Kannel.
Hingamispuudulikkus ning maitse- ja lõhnataju kadumine pole kaugeltki ainsad COVID-19 tüsistused. Üha rohkem teadusuuringuid toob avalikkuse ette väga erinevaid neuroloogilisi tüsistusi, alates peavaludest ja lõpetades mäluhäiretega. Seda isegi sel juhul, kui koroonaviirus väga kergelt läbi põeti. Kuuleme iga päev, kuidas väga erinevas vanuses COVID-19 haiged ei jõua enam ise hingata ning vajavad hapniku- või hingamisaparaadi tuge. Palju on olnud juttu ka lõhna- ja maitsetundlikkuse kadumisest. Siiski on hapnikupuuduse ja kopsupõletiku kõrval märksa vähem räägitud sellest, et koroonaviirus põhjustab ka palju neuroloogilisi tüsistusi alates rasketest närvisüsteemi haigustest ning lõpetades kognitiivsete häiretega nagu mäluprobleemid.
Insult jt rasked närvihaigused
Raskeid neuroloogilisi tüsistusi on viimaste uuringute järgi kõigist koroonasse haigestunutest 2,3% (see protsent võib olla alahinnatud, sest teadlaste pääs koroona akuutravi osakondadesse on äärmiselt piiratud). Neuroloogilised tüsistused tekivad nii otsesest viiruskahjustusest kui ka immuunmehhanismide ja mitte-immuunmehhanismide toimel (hapnikupuudus, minitrombid jne).
Ilmselt kõige suuremat kõlapinda on leidnud insulti haigestumine, ja seda hoopis teise nurga alt. Juba möödunud kevadel jõudis eestikeelsesse meediasse arvamus, et insuldidiagnoosiga inimesi tuuakse haiglasse vähem kui enne pandeemiat. Nüüdseks on pandeemia mõju insuldiravile analüüsinud ka teiste maade neuroloogid. Vara on veel lõplikke järeldusi teha, kuid kokkuvõtteks tundub, et pandeemia ei ole siiski insuldidiagnoosiga inimeste arvu oluliselt vähendanud.
Küll on selge see, et insult on koroonapositiivsetel patsientidel raskem, see põhjustab raskemat neuroloogilist leidu ja kahjuks on ka suremus kordades kõrgem. Siiski on siin spetsialistide ja teadlaste hulgas praegu veel eriarvamused, milline on koroona ja insuldi omavaheline täpne põhjuslik seos. Vastuse peavad andma edasised uuringud.
Raskemad neuroloogilised tüsistused võivad koroonahaigetel olla lisaks insuldile ka peaaju kelmete põletik, peaajupõletik ning perifeersete närvide ja lihaste põletikulised haigused. Õnneks saame immuunsüsteemi kahjustusest põhjustatud haigusi immuunraviga ravida, kuid ravikuurid on väga pikad ning taastumine aeganõudev ja kaugeltki mitte alati täielik.
Lõhna- ja maitsetaju kadu
Laialdaselt on teada, et koroonaviirus kahjustab lõhnatundlikkust. Lõhnatunde muutus esineb koguni 68-71% haigestunutest. Oluline on teada, et lõhnatundlikkuse muutus võib olla esmane haigestumise sümptom ja mõnikord ka ainuke sümptom. Arvatakse, et põhjuseks võib olla nii otsene viirusest põhjustatud kahjustus kui ka haistmisnärvi lähedal tekkiv turse, mis takistab lõhnamolekulidel haistmisnärvini jõuda.
Järgmine ebameeldiv neuroloogiline probleem, mida koroonaviirus põhjustab, on maitsetundlikkuse muutus või täielik kadu. Maitsetundlikkuse muutusi esineb samuti väga sageli, 85-89% haigestunutest, enamasti koos lõhnatundlikkuse häiretega. Nii lõhna- kui ka maitsetundlikkuse häire on iseparanevad, mis lahenevad ilma ravita ja reeglina 10-14 päeva jooksul.
Näonärvi halvatus
Kahjustuda võivad ka teised kraniaalnärvid. On kirjeldatud nägemishäireid, nii nägemisteravuse probleeme kui ka topeltnägemist. Eraldi tuleks välja tuua näonärvi halvatus, mis põhjustab väga silmatorkavat näo asümmeetriat (“nägu on viltu”), kus kahjustatud poolel ei sulgu silm ja nasolabiaalvolt on lame. Tavapärases elus tekib aastas näonärvi halvatus 13-34/100 000 elaniku kohta. Mõningatel andmetel võib koroonaviirus suurendada näonärvikahjustuse teket kuni kaks korda ja see võib olla COVID-19 haigestumise üks esmane sümptom. Seega tuleks praegu kõikidel näonärvi halvatusega inimestel kindlasti teha COVID-19 analüüs.
Ravi ei erine tavapärasest ja kirjanduse andmetel on näonärvi halvatuste paranemine tavapärane.
Peavalu
Peavalu on koroonaviirusse haigestumise alguses väga tavaline, esineb erinevatel andmetel 59-70% haigestunutest. Peavalu teket seostatakse nii süsteemse viirusega, reaktsiooniga viirusele kui ka teatud virgatsainete vabanemisega. Enamasti möödub peavalu koos ägeda haigusperioodiga, kuid ka veel kuu aega hiljem on peavalu probleemiks vähemalt 3,6%-l koroonat põdenutest.
Koroona põdemine võib vallandada elus esmakordselt migreeni-laadsed peavalud. Varasema migreeniga patsientidel võib episoodiline migreen sageneda ja võib muutuda krooniliseks (enam kui 15 päeval kuus) esinevaks migreeniks. Peavalud võivad tekkida ka esmakordselt elus ja mitte taanduda – võib tekkida esmane igapäevane peavalu. Peavalu võib olla pulseeriv, pressiv, kahe- või ühepoolne. Enamasti on valu otsmiku piirkonnas, harvemini kuklas. Neil patsientidel, kes haigestuvad raskemalt ja peavad seetõttu haiglaravile minema, oli peavalu tugevam, kestvam. Peavalu oli peaaegu igapäevane raskemalt haigetel ja neil, kellel oli kaasuvana kopsukahjustus. Selliste tugevate peavalude puhul oli ka paratsetamool vähese efektiga ning nende peavalude raviks kasutati kuklanärvi blokaade.
Mälu ja kognitiivsed funktsioonid
Peaaegu üldse pole räägitud sellest, et koroona põdemine mõjutab (halvendab) ka erinevaid kognitiivseid funktsioone (tegevuste planeerimine, mälu jm). Mõistetav on kognitiivsete võimete langus vahetult pärast koroona põdemist. Acheni ülikooli haigla andmetel esines pärast hospitaliseerimist vajava koroonaviiruse põdemist kognitiivset tagasilangust isegi 61,5% juhtudest.
Koroonat ei pea tingimata raskelt põdema, et kognitiivsed võimed kahjustuksid. Kõige ilmekam neist uuringutest viidi läbi Ecuadori sügaval põllumajanduspiirkonnas asuvas Atahualpa külas. Teadlased olid jälginud ja analüüsinud seal neuroloogiliste haiguste teket juba alates 2012. aastast. 2020. aasta kevadine koroonapandeemia tabas küla väga raskelt: 45% elanikest olid seropositiivsed (nakatunud) ja koguni ligi 2,2% neist suri. Kuus kuud pärast pandeemialainet tehti juba varem uurimistöös osalenutele, kes olid koroonat põdenud kergelt või asümptoomselt, korduvad mälutestid.
Tulemusi võrreldi nende külaelanikega, kes koroonat ei põdenud. Selgus, et koroonat põdenute vaimne võimekus oli statistiliselt madalam kui mittepõdenutel. Kõiki faktoreid pole võimalik analüüsida, kuid tulemused on siiski ettevaatlikuks tegevad ja mõtlema panevad.
Vaktsineerimine neuroloogiliste haiguste puhul
Rusikareegel on see, et kõik neuroloogiliste haigustega inimesed peaksid olema vaktsineeritud ja mida varem, seda parem. Neuroloogiliste haigustega inimestel võib olla suurem risk COVID-19 tüsistusteks. Vastavalt on reageerinud ka paljud neuroloogiliste ja neuromuskulaarsete haigustega inimeste organisatsioonid maailmas, kes taotlevad oma liikmeskonna võimalikult kiiret vaktsineerimist.
Eraldi tahaks välja tuua autoimmuunhaiguste, näiteks sclerosis multiplexi, ja vaktsineerimisega seotud aspektid. Sclerosis multiplexi korral on juba varasemad uuringud tõestanud, et vaktsineerimine ei ole ohtlik ning on väga soovitatav, sest erinevate haiguste põdemine võib soodustada ka põhihaiguse ägenemiste teket. Ainukese erandina tuuakse välja elusvaktsiin – näiteks kollapalaviku vaktsiin, mille manustamisega peab olema ettevaatlik. Kõik COVIDi vaktsiinid on sclerosis multiplexi diagnoosiga lubatud, sealhulgas ka AstraZeneca vaktsiin, mis pole elusvaktsiin.
Oluline on ka teada, et on teatud ravimid, mille foonil võib vaktsineerimine olla mõnevõrra vähem efektiivne võrreldes tavapopulatsiooniga. Samas, vaktsineerimata võib sama ravi foonil olla ka koroona kulg raskem, seega vaktsineerida tuleb igal juhul.
Teaduskirjastused panustavad samuti võitlusesse COVIDi vastu
Teaduskirjandust COVID-19 kohta ilmub väga palju, 2020. aastal enam kui 90 000 teadusartiklit. Oluline on siinjuures märkida, et kõik COVID-19 seotud materjalid on kõigile tasuta kättesaadavad. Rahaliselt on see teadlastele ja meditsiinitöötajaile suur võit, sest teaduslikest andmebaasidest tellituna võib üks artikkel maksta ka kuni 80 eurot. Üsna suurest tulust loobumine ja kirjanduse tasuta kättesaadavaks tegemine on meditsiiniliste kirjastuste panus COVID-19iga võitlemisse.
Autorid: dr Katrin Gross-Paju ja dr Karin Kannel
The post Neuroloogid: Ka peaaju ei ole koroona eest kaitstud appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.