Otsing

Endoskoopiliste protseduuride simulatsioonid meedikutele – mis see on?

Endoskoopiliste protseduuride simulatsioonid meedikutele – mis see on?
0 12/10/2021

12.10.2021.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) koosseisu kuuluvas Pelgulinna Simulatsioonikeskuses on loodud uus koolitusharu – alustatud on endoskoopiliste protseduuride simulatsioonidega, mida viib läbi LTKH günekoloog ja simulatsioonikeskuse värske liige dr Olga Khrustaleva.

Dr Khrustaleva, millega täpsemalt on tegemist?

Endoskoopiliste protseduuride simulatsiooni eesmärk on treenida käelist osavust, tehnilisi oskusi ja silmade-käte koordinatsiooni. Need on hädavajalikud oskused laparoskoopiliste operatsioonide läbiviimisel, mida teeme günekoloogias palju.

Tänaseks on vaidlustatud klassikaline õpipoisi-juhendaja mudel, kus resident või noor arst harjutab oma oskusi patsiendi peal, sest sellega kaasnevad suured riskid.

Meie koolituste eesmärk on lasta residendil või noorel arstil harjutada nii-öelda kuivas laboris. Sellega saab ta vajaliku ettevalmistuse, et hiljem operatsioonitoas kõigepealt assisteerivas rollis ja seejärel iseseisvalt hakkama saada.

Enne patsiendi juurde minemist peab residendil või arstil olema läbitud teatud tase, et teha kõige lihtsamaid laparoskoopilisi operatsioone. Järgnevalt saab koolituste abil edasi harjutada, saavutada järgmine tase ning sooritada juba keerulisemaid operatsioone. Koolituste eesmärk on seega omandada käeline osavus ja lihvida seda kogu aeg edasi. Näiteks kui valvetöös tuleb ette erakorraline situatsioon, mille lahendamiseks on need oskused vajalikud, saab arst nende situatsioonidega hakkama.

Kuidas need koolitused välja näevad?

Teeme laparoskoopiliste instrumentidega teatud harjutusi.

Koolitus koosneb kolmest osast. Esimene osa on laparoskoopiliste oskuste harjutamine, mis hõlmab kaamera käsitlust, silmade-käte koordinatsiooni harjutust ja kahe käe koordinatsiooni harjutust. Teine osa on laparoskoopilise õmblemise ja sõlmimise harjutamine. Kolmandas osas harjutame hüsteroskoopilisi oskusi.

Meie koolitused lähtuvad GESEA programmist ning kasutame selle programmi koolitusvahendeid.

Koolitusvahendiks on kast, mida nimetatakse Scabo pelvic trainer’iks. Sinna sisse läheb puidust mudel, mille abil saame harjutusi teha. Puidust mudel on disainitud nii, et see meenutab naise väikevaagnat ja organite asetust. Lisaks on meil silikoonist õmblemispadi, mille peal treenida laparoskoopilist õmblemist ja sõlmimist, ja naise välisgenitaalide silikoonmudel, mille sisse käib omakorda plastmassist emakamudel, hüsteroskoopiliste protseduuride harjutamiseks.

Kõik teised vahendid on reaalsed laparoskoopilised kaamerad ja instrumendid, samuti päris monitor. Siin reaalselt katsud ja näed, kui kaugele oma käega ja kaameraga lähed, tekib reaalne tunnetus. Laparoskoopia puhul ongi kõige keerulisem see, et teed midagi inimese kõhuõõnes, aga pead vaatama otse ette ekraanile.

Koolitusel teeme kõiki harjutusi kolm korda ja mõõdame, kui palju aega ülesande sooritamine võtab. Pärast saame aegasid võrrelda ja näha, milline on olnud osaleja areng.

GESEA programmi puhul on väga hea see, et paneme kirja, kui kiiresti ja hästi ülesanne sooritati ning fikseerime selle spetsiaalses online-programmis, selle kohta tuleb aruanne. Järgmisel korral sooritavad nad samasuguse testi ja näevad, mitme protsendi võrra on tulemus paranenud.

Millised on need harjutused, mida teete?

Näiteks esimeses osas alustame sellest, et aru saada, kuidas kaamera töötab ja kuidas seda peab hoidma – mida kaameraga saab näidata ja mida mitte. Pelvic trainer’isse on pandud puidust mudel, millel on süvendid, kus kirjas suurte ja väikeste tähtede kombinatsioon. Esimese harjutuse eesmärk on navigeerida kaameraga, et leida üles õige tähtede järjekord, mida koolitaja palub korrektselt ka näidata ekraanil. Sul on ainult üks instrument – kaamera, mille otsas on valguskaabel. Et olla operatsioonitoas hea assistent, peab oskama seda kaamerat hoida ja õigesti näidata.

Teine ülesanne on juba keerulisem: ühes käes on kaamera ja teises käes laparoskoopiline instrument ning teed kõike üksinda. Seda oskust läheb ka pärisoperatsioonidel vaja, sest assistent ei saa sind alati aidata. Ülesanne seisneb selles, et on antud väikesed värvilised nupukesed, mis tuleb asetada dissektor-haarajaid kasutades sama värvi ringjale süvendile puidust mudelil.

Kolmas ülesanne koolituse esimesest osast on selline, kus assistent hoiab kaamerat. Ülesande täitjal on kummaski käes instrument ning ta peab panema nupukesed vastavalt etteantud reeglitele süvenditesse vastavalt värvile. Siin harjutatakse kahe käe koordinatsiooni.

Järgmine osa on õmblemine ja ka seal on erineva raskusastmega ülesanded.

Kellele need koolitused on mõeldud?

Programm GESEA, mille järgi koolitusi teeme, on välja töötatud günekoloogidele. Aga põhioskused on samad, mida võiksid harjutada ka üldkirurgid, uroloogid – kes iganes puutub kokku laparoskoopiaga.

Praegu keskendume naistekliiniku residentidele ja naistearstidele, eriti neile, kes teevad valveid. Koolitusi pakume praegu ainult oma naistekliiniku kolleegidele – korraga saab osaleda kaks inimest, sest rohkemate inimestega veniks koolitus väga pikaks ja osalejatel ei oleks huvitav teiste sooritusi nii pikalt vaadata.

Kuidas jõudsid ideeni hakata niisuguseid koolitusi läbi viima?

Puutusin selle teemaga kokku residentuuri aastatel. On kaamera, on instrument, millega pead töötama, aga ei teadnud kindlaid reegleid, näiteks kuidas bipolaar- või monopolaarinstrument töötab. Kahjuks oli ülikooli poolt ametlikult ainult üks sellealane koolitus ja see alles viimasel residentuuri aastal. Seepärast otsisin ise aktiivselt koolitusi, kus saaksin selliste asjade kohta rohkem teada ja ise harjutada. Hakkasin omal algatusel koolitustel käima, selle kohta rohkem lugema ja harjutasin kodus laparoskoopilist õmblemist.

Näiteks käisin koolitusel, kus 8 tunni jooksul harjutati õmblemist. Oli väga väsitav, aga tulemus oli näha juba järgmisel operatsioonipäeval.

Ja veel üks väga oluline põhjus, miks hakkasime neid koolitusi tegema: LTKH naistekliinik on akrediteeritud kui sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentuuribaas. Üks akrediteeringu nõuetest on ka see, et peab olema koht, kus residendid saaksid oma laparoskoopilisi oskusi harjutada, et seejärel minna operatsioonile assisteerima ja alles siis ise lõikama. Seega oli niisuguste võimaluste loomine meie naistekliinikus plaanis juba mitu aastat ja nüüd tegime selle teoks.
 


Dr Liina Süvari, Pelgulinna Simulatsioonikeskuse juhataja:

Endoskoopiliste protseduuride simulatsioonid on simulatsioonikeskuses täiesti uus haru, erinedes sellest, mida oleme siiani oma koolitustel teinud. Olgugi et oleme ka oma meeskondlike õppuste puhul eelnevalt läbi viinud konkreetsete protseduuride harjutamist või töötubasid, et käelisi oskusi arendada, siis GESEA programmi järgi kavandatud endoskoopiliste protseduuride simulatsioonide puhul on rõhuasetus eelkõige tehniliste oskuste lihvimisel.

Tehniline osa on opereerivale günekoloogile väga tähtis, aga lisaks tehniliste oskuste arendamisele soovime edaspidi neid koolitusi integreerida ka meie meeskondlikesse koolitustesse. Operatsioonitoas ei sõltu patsiendi ohutus ainult kirurgi käelistest oskustest, vaid juba sellest, mis eelneb operatsioonituppa jõudmisele, kogu operatsioonimeeskonna ja süsteemi sujuvast toimimisest. See ongi koht, kus simulatsiooni abil saab arendada kõiki etappe, mida patsient läbib, kui ta tuleb operatsioonile. Kui on rohkem neid, kes on läbinud käelise tegevuse koolituse, siis saaks ühendada seda meeskondliku õppusega reaalses töökeskkonnas operatsioonibrigaadiga. See annab kogu meeskonnale suurema kindluse.

Posted in Uncategorized